Raamatust "Veider seltskond" autor Eino Sepp (Eesti Raamat 1979)
Õmblustöökojas oli ülikond valmis saanud.
"Äsja nõelasilmast tulnud," öeldi ostjale. See jäi tööga väga rahule ja mingit moodsat viisi vilistades sammus rõõmsalt kodu poole.
Aga töökojas nõjatus tööst tülpinud Nõel nõelapadjale ja süveses oma ainsa silmaga Peegli uurimisse. Peale monotoonset tööd mõjus see väga hingekosutavalt. Peegel peegeldas ilmekalt kogu ümbritsevat elu, aga ka iseennast ja oma tööd võis temas kõrvalvaataja pilguga näha. Viimane oli hoopis olulisem, kui üldiselt arvatakse.
Süvenendud vaikust segasid kellegi kiired sammud. Saabas astus mürinal-kolinal sisse.
"Kas vaiksemalt ei saaks?" vaatas nõel üle õla tagasi. "Ega siin kasarm ole."
"Sa mu meie, kui peen mõni ikka on," kriuksus Saabas solvunult "Ei tea, kas 40-numbrine niit lähebki enam silmast läbi? Muide, mis kasarmusse puutub, siis võtke teatavaks, et teil pole mitte mõne lihtsa reamehega tegu." Ta käis tähtsalt toas mõned sammud kõmp-kõmp! edasi-tagasi. "Täna sain uued paelad peale ja kuulun nüüd allohvitseride koosseisu, kui see teile midagi ütleb."
"Kalossaalne!" avaldas Kaloss oma vaimustust. Tema oli mõnes mõttes Saapa tuhvlialune.
"Ah mõtle, või saite ohvitseriks," ajas ka Sukk silmad pärani. "Mulle isiklikult on sõjaväelased alati meeldinud." Häbelikkust teeseldes laskis ta silmad särinal langeda.
Nõel vaatas halvakspanevalt tema poole.
"No kuulge, Sukk," ütles ta teravalt. "Teile võivad ju paljud meeldida, aga sellepärast veel ei maksa silmi maha lasta joosta. Lõpuks pean ju mina need üles võtma."
"Noh, kui enesel ainult üks silm on . . ." pomises Sukk poolkuuldavalt. Nõel pidi midagi teravat vastama, aga Käärid segasid vahele, jutulõnga tema eest nagu ära lõigates.
"Kui Saabas uued paelad sai," hakkasid nad hoolega lõksutama, "siis peab see midagi tähendama ka. Ilmamuutust igatahes. Kindlasti kisub vihmale." Käärid käärisid otsustava näoga käised üles. "Kui asi ikka tõsiselt käärima hakkab, siis minuga, Saabas, võite alati arvestada."
"Kolossaalne!" hüüatas Kaloss hardunult.
"Teil, meestel, pole ka muud peas kui poliitika," lausus Peegel laitvalt. "Elu on ju ääretult mitmekülgne ja sügav, ei jõua kõike äragi peegeldada. Milleks teda siis Saapa moodi paeltega kokku nöörida või Kääride kombel kitsaks kärpida?"
Saabas tahtis nähvata midagi elukaugete kunstnike kohta, aga vestluse katkestasid Meister ja Klient, kes uue ülikonna proovile tuli. Täie enesestmõistetavusega astusid nad kõigepealt Peegli ette, kus Nõel imeosavalt riidetükid kokku traageldas, kuigi tal ainult üks silm oli.
"Äsja nõelasilmast tulnud," öeldi ostjale. See jäi tööga väga rahule ja mingit moodsat viisi vilistades sammus rõõmsalt kodu poole.
Aga töökojas nõjatus tööst tülpinud Nõel nõelapadjale ja süveses oma ainsa silmaga Peegli uurimisse. Peale monotoonset tööd mõjus see väga hingekosutavalt. Peegel peegeldas ilmekalt kogu ümbritsevat elu, aga ka iseennast ja oma tööd võis temas kõrvalvaataja pilguga näha. Viimane oli hoopis olulisem, kui üldiselt arvatakse.
Süvenendud vaikust segasid kellegi kiired sammud. Saabas astus mürinal-kolinal sisse.
"Kas vaiksemalt ei saaks?" vaatas nõel üle õla tagasi. "Ega siin kasarm ole."
"Sa mu meie, kui peen mõni ikka on," kriuksus Saabas solvunult "Ei tea, kas 40-numbrine niit lähebki enam silmast läbi? Muide, mis kasarmusse puutub, siis võtke teatavaks, et teil pole mitte mõne lihtsa reamehega tegu." Ta käis tähtsalt toas mõned sammud kõmp-kõmp! edasi-tagasi. "Täna sain uued paelad peale ja kuulun nüüd allohvitseride koosseisu, kui see teile midagi ütleb."
"Kalossaalne!" avaldas Kaloss oma vaimustust. Tema oli mõnes mõttes Saapa tuhvlialune.
"Ah mõtle, või saite ohvitseriks," ajas ka Sukk silmad pärani. "Mulle isiklikult on sõjaväelased alati meeldinud." Häbelikkust teeseldes laskis ta silmad särinal langeda.
Nõel vaatas halvakspanevalt tema poole.
"No kuulge, Sukk," ütles ta teravalt. "Teile võivad ju paljud meeldida, aga sellepärast veel ei maksa silmi maha lasta joosta. Lõpuks pean ju mina need üles võtma."
"Noh, kui enesel ainult üks silm on . . ." pomises Sukk poolkuuldavalt. Nõel pidi midagi teravat vastama, aga Käärid segasid vahele, jutulõnga tema eest nagu ära lõigates.
"Kui Saabas uued paelad sai," hakkasid nad hoolega lõksutama, "siis peab see midagi tähendama ka. Ilmamuutust igatahes. Kindlasti kisub vihmale." Käärid käärisid otsustava näoga käised üles. "Kui asi ikka tõsiselt käärima hakkab, siis minuga, Saabas, võite alati arvestada."
"Kolossaalne!" hüüatas Kaloss hardunult.
"Teil, meestel, pole ka muud peas kui poliitika," lausus Peegel laitvalt. "Elu on ju ääretult mitmekülgne ja sügav, ei jõua kõike äragi peegeldada. Milleks teda siis Saapa moodi paeltega kokku nöörida või Kääride kombel kitsaks kärpida?"
Saabas tahtis nähvata midagi elukaugete kunstnike kohta, aga vestluse katkestasid Meister ja Klient, kes uue ülikonna proovile tuli. Täie enesestmõistetavusega astusid nad kõigepealt Peegli ette, kus Nõel imeosavalt riidetükid kokku traageldas, kuigi tal ainult üks silm oli.